RISTISÕDA JÕUAB LÄÄNEMERE ÄÄRDE _7 klass

 Kolm huvigruppi 

Saksa kaupmehi ja feodaale ning Rooma paavsti huvitasid Läänemere-äärsed maad. Nendes maades ristusid kaubateed ja oli soodne kaubelda. Saksa feodaalid tahtsid uusi maid vallutada ning Rooma paavst soovis siinseid rahvaid ristiusku pöörata. 

Sakslased rajasid juba 12. sajandi keskpaiku Läänemere äärde kaubalinna Lübecki. Saksamaa kaupmehed asusid elama ka Läänemere kõige suuremale saarele – Ojamaale (Gotlandile), et kaubelda idapoolsete alade elanikega.

Venemaale viisid veeteed piki Eesti põhjarannikut ja lõuna poolt mööda Väina (Daugava) jõge. Laevateid pidi purjetasid Saksa kaupmeeste laevad. Kaupmehed pakkusid eestlastele, liivlastele ja lätlastele soola, rauda, relvi, riiet ning ehteid. Vastu tahtsid nad nahku, vaha, mett ja vilja.

Ristiusu levik Euroopas oli juba lõpule jõudmas. Ristimata olid veel Läänemere idakalda rahvad: liivlased, lätlased ning eestlased. Rooma paavsti ja teiste vaimulike arvates olid Baltimaade rahvad paganad, kes austasid oma muinasjumalaid ning uskusid looduse väge. Nii Rooma paavsti kui ka Saksa feodaalide arvates oli õige aeg viia liivlastele, lätlastele ja eestlastele ristiusk.

 Preestrid sõitsid algul kaupmeestega kaasa. Nende ülesanne oli paganatele uut usku tutvustada ning selle headusest jutlustada. Mõned liivlased ja lätlased lasid end ristida. 

Ristiusu levik polnud siiski nii kiire, kui Rooma paavst tahtis.  

Võõraste huvi põhjused

Lisaks Saksamaale pidasid ka Taanis huvigrupid Baltimaade vallutamise plaani. Nii Saksa kui ka Taani kaupmehed lootsid saada enda valdusesse siinseid kaubateid ning asutada uusi kaubalinnu. Feodaalid nägid võimalust saada uusi maid koos talupoegadega. Kaupmehed andsid Saksa ja Taani feodaalidele ristisõjaks relvi ning laevu. 

Katoliku kirik Rooma paavstiga eesotsas tahtis siinseid rahvaid ristida ja oma mõju alla saada. Rooma paavst õigustas vallutussõda. Ta nimetas seda jumalale meelepäraseks teoks.

allikas:  https://www.hev.edu.ee/get/696/ajaluguVII-veeb.pdf