RISTISÕDA JÕUAB LÄÄNEMERE ÄÄRDE _7 klass

 Kolm huvigruppi 

Saksa kaupmehi ja feodaale ning Rooma paavsti huvitasid Läänemere-äärsed maad. Nendes maades ristusid kaubateed ja oli soodne kaubelda. Saksa feodaalid tahtsid uusi maid vallutada ning Rooma paavst soovis siinseid rahvaid ristiusku pöörata. 

Sakslased rajasid juba 12. sajandi keskpaiku Läänemere äärde kaubalinna Lübecki. Saksamaa kaupmehed asusid elama ka Läänemere kõige suuremale saarele – Ojamaale (Gotlandile), et kaubelda idapoolsete alade elanikega.

Venemaale viisid veeteed piki Eesti põhjarannikut ja lõuna poolt mööda Väina (Daugava) jõge. Laevateid pidi purjetasid Saksa kaupmeeste laevad. Kaupmehed pakkusid eestlastele, liivlastele ja lätlastele soola, rauda, relvi, riiet ning ehteid. Vastu tahtsid nad nahku, vaha, mett ja vilja.

Ristiusu levik Euroopas oli juba lõpule jõudmas. Ristimata olid veel Läänemere idakalda rahvad: liivlased, lätlased ning eestlased. Rooma paavsti ja teiste vaimulike arvates olid Baltimaade rahvad paganad, kes austasid oma muinasjumalaid ning uskusid looduse väge. Nii Rooma paavsti kui ka Saksa feodaalide arvates oli õige aeg viia liivlastele, lätlastele ja eestlastele ristiusk.

 Preestrid sõitsid algul kaupmeestega kaasa. Nende ülesanne oli paganatele uut usku tutvustada ning selle headusest jutlustada. Mõned liivlased ja lätlased lasid end ristida. 

Ristiusu levik polnud siiski nii kiire, kui Rooma paavst tahtis.  

Võõraste huvi põhjused

Lisaks Saksamaale pidasid ka Taanis huvigrupid Baltimaade vallutamise plaani. Nii Saksa kui ka Taani kaupmehed lootsid saada enda valdusesse siinseid kaubateid ning asutada uusi kaubalinnu. Feodaalid nägid võimalust saada uusi maid koos talupoegadega. Kaupmehed andsid Saksa ja Taani feodaalidele ristisõjaks relvi ning laevu. 

Katoliku kirik Rooma paavstiga eesotsas tahtis siinseid rahvaid ristida ja oma mõju alla saada. Rooma paavst õigustas vallutussõda. Ta nimetas seda jumalale meelepäraseks teoks.

allikas:  https://www.hev.edu.ee/get/696/ajaluguVII-veeb.pdf

Ilusat suve! Püüa suvi pildile.

 

DITANTÕPPE SPIKKER_kuidas me õpime jaanuaris 2022

 

Juhend distantsõppeks.

 

1.11.2021 algab uus DISTANTSÕPPE seiklus! Kuidas me töötame sel ajal? Huvitavalt.

 Kallid noored,

ootan teid rõõmuga veebitundidesse.

Esmaspäeval me ei saa kohtuda koolis ja meie tunnid jäävad virtuaalsesse maailma. 

Algab taas uus seiklus!

Kas oled valmis maailma põnevamateks distantsõppetundideks?

Palun ära murtese, sa saad kõigega hakkama. 

Ma kirjutan sulle alati info e kooli ja kui sul on küsimusi, siis palun kirjuta mulle kiri.

Minu e post on : c.laan@pae.tln.edu.ee

KUIDAS KIRJUTADA ÕPETAJALE KIRJA?

1. Palun kasuta ainult meie kooli õpilase meili

2. Palun kirjuta selgituses oma ees ja perekonnanimi, klass, aine- MILLEKS SEDA TEHA? Selleks, et ma leiaksin su kirja postkastis ja saaksin kohe aru, kes kirjutab ja millest.

3. ALati vormista korrektne kiri: põõrdu õpetaja poole, esita küsimus või mure ja lõpeta kiri korrektselt oma nime ja klassiga.

VAATAME VEEL KORD, KUIDASKIJRUTADA KIRJA:

1. Palun kasuta ainult meie kooli õpilase meili. 

Ava uus kiri, selle koha leiad ülemises vasakus nurgas "+" märgi alt. 

2. Palun kirjuta selgituses oma ees ja perekonnanimi, klass, aine

3.  Alati vormista korrektne kiri: 

põõrdu õpetaja poole, esita küsimus või mure ja lõpeta kiri korrektselt oma nime ja klassiga.

TERE HEAD ÕPILASED. PALUN VAATA VIDEOT JA TULETA MEELDE, MIDA ME TUNNIS VAJAME.

TERE HEAD ÕPILASED. PALUN VAATA VIDEOT JA TULETA MEELDE, 

MIDA ME TUNNIS VAJAME.

 

Tänan, mu kallid õpilased.

 

Nüüd algab vabadus_suu suvi ja soe päike!

Meie ajalooline rännak sai tehtud ning nüüd on aeg koguda uusi lugusid.

Sel aastal tähistame Eestis 30 aastat taasiseseisvumist.

30 aastat vabadust.

See on väga eriline aeg.

Meie lapsed said sündida vabal maal, vabade inimestena.

Meie ees on avatud kogu maailm.

Me oleme vabad oma enda kodus.

Me saame tähistada jõule, laulda eesti keeles laule laulukaare all 

ning meie laual seisab sini-must-valge lipp. 

Tuleb mäletada, et alles 30 aastat tagasi me ei tohtinud seda kõike teha.

Vabadus on privileeg ja seda tuleb hinnata.

Mitte kõik ei saa seda  tunda. Paljud rahvad on sõjast räsitud oma vabadust kaitstes.

Soovin teile kaunist suve.

Meie reliikvia on VABADUS.

Kas tead, millisest flmist on see ütlus?

NUKITSAMEES- 1981.a.